SEB: erialavalik kui riiklik õnnemäng

Kuidas on riik püüdnud erialavalikuid mõjutada? Varasematel aastatel on riik püüdnud noorte valikuid kujundada peamiselt kõrgkoolidele esitatava koolitustellimuse abil, mis nägi ette, kui palju tudengeid teatud erialadel lõpetab. Kahjuks olid püstitatud eesmärgid sageli liialt ambitsioonikad ja koolidel ei õnnestunud piisavalt huvitatud tudengeid leida.

Viimastel aastatel on riik püüdnud gümnaasiumilõpetajate asemel mõjutada nooremas eas õpilasi, kombineerides nii pehmemaid kui karmimaid meetodeid. Toetatud on loodus- ja täppisteadustega seotud huvitegevusi, sponsoreeritud teadussaateid televisioonis (nt Rakett 69), kuid kehtestatud on ka kohustuslik matemaatika riigieksam, mis on tehniliste alade õppimisel eelduseks. Viimase uuendusena meelitab riik tudengeid tehnika- ja tehnoloogiaerialadele 160eurose toetusega, mida saavad uuest õppeaastast taotleda 86 "nutikal" erialal tudeerivad üliõpilased.

Kuidas on vastuvõtunumbrid muutunud? Muutuste tõttu rahvastikupüramiidis on kõrgkoolis õpinguid alustanute arv alates 2008. aastast pidevalt vähenenud. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga, asus eelmisel sügisel kõrgharidust omandama üle 6000 noore vähem.

Samas ei ole negatiivne trend demograafias mõjutanud kõiki erialasid sarnaselt. Näiteks arvutiteaduste alal haridust omandavate noorte arv on jäänud pea samaks, kuid sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonnas õpinguid alustanute arv on vähenenud pea kolm korda.

Osakaaluna kõigist kõrgharidusse vastuvõetutest on IT-valdkonna esmakursuslaste arv tõusnud pea kaks korda. Tehnikaalade, mille alla kuuluvad mitmed insenerierialad, populaarsus on kasvanud aeglasemalt, kuid jõudnud siiski 8 protsendini kõigist vastu võetud üliõpilastest.

Kas riigi eelistatud erialad on noore jaoks tasuvad? Teadus ja tehnika võivad kõlada küll erialana uhkelt, kuid töötaja jaoks on väga oluline ka palganumber, mida ametis teenida võib. Haridusministeeriumi, maksuameti ja statistikaameti koostöös on viimastel aastatel avaldatud andmeid koolilõpetajate palkade kohta, mis selles küsimuses selgust toovad.

Vähemalt arvutiteaduste ja tehnikaalade puhul on lõpetajate sissetulekud väga head. 2013. aastal teenisid nende õppealade lõpetajad vastavalt 1683 ja 1413 eurot, mis ületas märkimisväärselt kõrgkoolilõpetajate keskmise (1162 eurot). Eesti mõistes kõrget palka, üle 1400 euro, teenisid ka transporditeenuste (logistika), õiguse ja turvamise (peamiselt sisekaitse erialad) õppealadel kõrghariduse omandanud. Seevastu samuti riigi poolt eelistatud loodus- ja täppisteaduste alla kuuluvad füüsikalised loodusteadused ning bioteadused jäid keskmise palga poolest enamikele erialadele tublisti alla.

Kas kindlate erialade eelistamine on Eesti jaoks tasuv? Olenevalt maailmavaatest, tõlgendatakse riigi sekkumist erialavalikusse erinevalt. Riigi laiemat sekkumist majandusse pooldavad inimesed leiavad, et tänane süsteem on liialt leebe, riik peaks selgelt ütlema, mida õppida, ja tagama ka töökoha.